Vaencias on sõda

Õnneks siiski mitte päris sõda, vaid poolhullunud valencialaste sõda mõistuse ja vaikuse vastu. Meil kõib siin Las Fallas. See on üks ütlemata sõge leiutis. Asja kogumõnu kohalike jaoks on tänavatel asju õhku lasta. Igapäev õhatakse linna keskväljakul mõistusepäratu kogus püssirohtu-- ja kui te nüüd mõtlete, et see on ilutulestik, siis eksite rängalt. See on ainult tulestik, mille eesmärk on on teha kõrvulukustavat lärmi. Ja nagu sellest veel vähe oleks sütutab see muidugi ka väikeste, suuremate ning minu suurimaks hämmastuseks ka vanaemade-vanaisade lõumamaise temperamendi lõkkele. Ja nad täiesti mõnuga kogunevad perekonnitu tänavale ja lasevad paugukaid. Nii et need mürtsatused kõlavad siin ma arvan iga 10 sekundi järgi. Täielik sõda. Ja enamasti on paugukad selle kõige kohta pisut liiga pehmelt öeldud. Käredamad kärgatused ikka kliristavad aknaklaase ja panevad piirkonna autode signaalid närviliselt kiljuma. Ma arvan, et ka minu tänasele postitusele saab saatuslikuks siin rõduääre all toimetav la grande familia, kes on oma paariaastastele lapekestele terve pakitäie paugukaid ja rakette ostnud ja nüüd lammutavad. Muidugi on üks noorhärra ka adrenaliinist täiesti üle keenud ja lihtsalt röögib. Nad ei pea ka paljuks sellise pisema ja süütuma raketi tulejoa seest läbi jooksmist ja üksteist paugukatega taga ajamist. Arusaamatu. Vaikselt siin mõtlen kohalike käest uurida, et kui paljud tegelased siin ona jäsemeid küljest lasevad Fallase ajal. Eks siis kirjutan, kui targemaks saan. Aga siin ei paista keegi üleüldse mingist ohust mitte kui midagi taipavat. Plikad paugutavad ja issid emmed naeratavad uhkus hinges.. ikkagi minu laps. Eile rannas jookmas käies tuletasin käbedalt hädaabi numbrit meelde, kui mingine viieaastan plikatar näppude vahel rakketi püüdis põlema panna ja see kohe kuidagi ei tahtnud minna... Kohe mõtlesin, et kõrvalt kohvikust saab jääd, kuhu preili sõrmed kiirabi ootama panna. Sellel hetkel läks õnneks ja kiirabi polnudki vaja.
Ja paraku ei ole see ainult tänane üritus vaid meeldiv vahepala siestale tervelt 19 päeva jutti. Tänasega on minul, rahuarmastaval eestlasel veel kannatada 15 päeva! Ja ma arvan, et paar nädalat efterspilli sinna järge. Nii nüüd olen siin rõdupeal istunud ja "melu nautinud" tervelt tunni ja enam ei jaksa. Vaatan et olen juba hakanud musjöödele all tänaval eestikeelset sõimu lennutama tundub, et minu taluvusepiir on selleks puhuks ületatud.