Läätsesupp

Selle supi keetsime siin esimest korda kokku Vabariigi aastapäeval. Kasutasime valmistamisel Raivo õpetussõnu ja isiklikku intelligentsi... tegelikult ka vist veidi kokaraamatut ka, nii et intelligentsile suurt ruumi ei jäägi. Siin kohal pean igati vajalikuks selle supi tegemise printsiibid ära märkida.

Kõigepealt peab poest ostma läätsesid. Meile siin ostame Lentejas Rapidas ja teeme ühe korraga kilosest pakist ära vähem kui poole. Kõigepealt tuleb läärtsesid pisut pesta ja siis nii umbes pooleks tunniks likku panna. Siis tuleb koorida mõistlik ports porgandeid. Panin nii umbes kolm parajat porgandit, teinekord vist panin tiba rohekm ja kohe oli parem ka. Porgandit praadisin võiga ja koos sibulaga. Kui see ports oli valmis, siis panin need koos läätsedega keema. Edasi praadisin suitsupeekoni ja kallasin peale tomatipasta. Peekoni rasv ei tee kellelegi head ja selle võib enne tomatipasta lisamist ära kallata. Kogu kremplile lisan tavaliselt ühe kuivatatud cayenne pipra kauna ja pipart ja palju soola ka. Kui tundub et peekon ja tomat on ka valmis saanud siis valan need sinna suurde potti, kus keevad läätsed ja porgandid ja sibul ja sool ja vesi. Ja siis tahab kogu kupatus veel korra läbi keetmist ja ongi valmis. Lääts peab pehme olema, umbes nii pehme nagu hernes ja porgand peab ka paras olema. Vahest kui suppi veel jagub ja supist on kopp ees, siis sobib see käma ka pastaga super hästi.

Hoiatuseks olgu öeldud, et siis saab seda rooga nii palju, et seda peab veel home ja ülehomme ka sööma. Aa ja see ei ole ka väga seltskondlik söök, kuid vähemalt on nüüd teada, kust tulevad arvukad peeru naljad Eesti rahvakultuuri.