Käisime eelmisel nädalal kitesurfi kursustel: mina, Kaur ja Jukka. Jukka on musjöö Helsinkist. Kaur ja Jukka olid enne rannal lohe lennutanud ja Jukka on lumelaudur ja sõbra mökkis veelauaga paadi järgi lohisenud. Nii, et talle oli see kõige lihtsam. Kaur vast muidu sitke. Mina olen siin rannas aint ühe korra lohe lennutanud ja siis olid pärast küll suud silmad liiva täis, sest ugeva tormi tõttu ei olnud see just lihtsamate killast. Õpetajaks oli kohalik inglisekeelne õpetaja Milo, loomulikult hispaanlane, kes ülikoolis elektriasja õppind aga nüüd juba kaks ja pool aastat lihtsalt surfar olnud. Tore mees muidu...Aga asi käis nii... Kolmapäeval oli lõpuks asi nii kaugel, et ilmateade lubas El Saleri 14 sõlme tuult, mis pidi just ideaalne olema. Läksime randa ja oligi tuul. Kõigepealt alustasime väikse lohega ja üritasime seda kontrollida. See oli suht tuim ja aeglane riistapuu. Esimese korra kohta sain hakkama küll. Siis võtsime suurema lohe, nii umbes 6 m2 pinnaga C-kite ja lennutasime seda. Polnud ka hullu. Aga, et Kaur ja Jukka jagasid juba enne matsu, siiis loomulikult said nemad kahepeale ühe lohe ja mina lasin kolm tundi jutti üksi täie auruga. Siis ronisime vette aga vees oli selle kotti õhus hoidmine juba täiesti teine teema. Ja pealegi kukkus tuul täitsa alla ja pakkisime kodinad kokku. Et kaasas polnud halligi joodavat olime seal rannal tublisti kuivanud. Kimasime El Saleri baari ja jäime kohe esimesest õllest kenakesti purju. Pärast esimest päeva tundus õpetaja ka igati adekvaatne, paraku lõpuks ma seda enam ei ütleks.
Teine päev oli laupäev. Mina olin ennast esimesel korral juba veidi haigeks külmetanud. Läksime randa, Jukka lippas esimesena vette ja kui ta sealt välja tuli hakkas tuul juba alla kukkuma. Et meie käsututses oli väike kite siis tuli selle õhushoidmiseks kurja vaeva näha. Kauril õnnestus veits paremini ja mul eriti mitte. No õpetajal olid sõnad push ja pull ka segi, mis asja muidugi ei hõlbustanud. ta arvas küll et ta õpetab mind sealt 30 meetri tagant kõvasti röökides aga paraku ei jõudnud lainete mühinast eriti midagi rohkemat minuni. Õnneks hakkasime peagi tulema ka.
Pühapäeval oli meil juba viimane võimalus, sest Jukka sõidab minema täna ja esamspäevast asjadepakkimist ei olnud kusagile lükata. Sõitisme randa, tuult oli 15 sõlme, mis päeva jooksu veits nõrgenes ja siis jälle tugevnes. Aga jama selles, et pühapäeval terve ilma inimesed ju kogunevad randa. Ja inimeste vahel lohet lennutada on ohtlik, mis ohtlik. Et mina ei olnud eelmistel päevadel just käpp olnud seal vees bodydragi tegemas pidin mina muidugi ootama, et inimesi vähemaks jääks- nii selgus pärast Jukka jutust. Et musjöö kartis et ma ei saa hakkama. Aga no kuulge ega ma selle pärast talle ei maksnud, et saada rannas oodata. Ja nii ma siis istusin ja vaatasin kaldalt, kuidas Kaur ja Jukka oma esimesed triibud tegid. Kindlasti on kolm inimest grupis vees tegutsemise päevaks liig, mis liig, sest inimeste liikumis kiirus vees on null, eemalt õpetada ei saa ja lohe üleval hoida on ka raskem, siis peab seda kogu aeg üles aitama. Ja kui teoreetiliselt peaks ta ise sealt kuidagi üles tulema, siis meil küll teooria praktikas ennast ei tõestanud. Siis kui järg minuni jõudis olid juba inimesi vähem ja tuul ka väiksem. Siis lasi õpetaja mul veel korra vees omadega ummikusse joosta. See tähedab seda, et lohe kukkus vette ja laine käis kaarega üle pea ja kobisin sama mornilt veest välja. Ja ootasin jälle... Siis mingi hetk võttis tüüp mu käsile. Tuli muga kaasa ja näitas mulle ette need täpsed liigutused, mis tegema pidin ja ütles kõrva ääres, kuidas asi käib. Siis ta arvas, et peaksin seda pagana liigutust ikka rannal lihvima... Nii ma siis lihvisin, kuni õhtu oli käes ja tuult polnud enam võtta. Nii, et minu esimene triip jääb tulevikumuusikaks. Vast ei ole see maailma raskeim asi, mida elus teha. Tahaks küll lainetel lennata.Kui enne arvasime, et peame ikka Talpsepaga igaühele oma varustuse ostma, siis praegu vaatame siin ühte komplekti. See tähendab seda, et Kaur on ööl ja päeval netis ja vaatab, mina elan kaasa. Kahekesi on alguses igaljuhul nutikam seda asja õppida, üks aitab lauda vees kätte tuua, teine proovib. Igaljuhul arvan nüüd, et kui tuleks algaja siis oleksin küll natuke parem õpetaja kui Milo, sest tean, mis temal puudu jäi. Aga vast ei läinud isu ära. Ja YouTubeist videote vaatamine on selle ala kõige parem reklaam... Tahaks juba ka osata
No comments:
Post a Comment