Buńol vol 2

Eelmisel nädalavahetusel käisime Bunolis ronimas, viiekesi: Kauri, Patricu, Jukka ja Pjotrekiga. Pjotreki köie ja ekspressidega muidugi. Enne ronimist otse loomulikult mekutasime kiriku vastas maailma parimat boccadillot, mida pidi seekord ootama näiteks 40 minutuit. Ei ole ikka nii et viskad saia valmis vaid täis resto:). Kaljuvahele läksin ma jälle väikse värinaga hinges ja mõtlesin jälle kord, et ma olen küll valmis ainult päikest võtma. Ronisime jälle seda sama 6a või 6b seina "soojenduseks". Nii vähemalt noored kuked arvasid, enne kassijalgu kivi külge panemist. Pärast väristasid säärt seina peal ja higstasid. Ma värisesin ka aga nagu ka eelmine kord sain sein siiski üles ilma suuremate allaandmismeeleoludeta. Edasi võtsime teise seina, ja sinna läks Jukka esimesena. Värises aga sai üles. Ja väga tubli oli, sest kui mina järgmisena proovisin käis see ikka üle jõu. Patricule käis ka. Kaur sai patuga pooleks ja teisel korral siiski üles ja Pjotrek, vana geko, lihtsalt lippas ka korra üles alla. Ja oligi õhtu käes. Käisime korra baarist läbi ja siis rongi. rong oli nii täis, et mahtusime vagunite sissepääsu ette. Ja põrandal pikutades läks 50 minutit rongisõitu nagu oleks näinud und...

Patric

Pjotrek

Jukka

Kaur

Mina ise